Info seisuga 17.01.2011

Veemajandusprojekti veerg

 

Alates jaanuarist töötab Tõrva linna tänavatel juba viis torustike ehitusega tegelevat töögruppi. Valmis on ehitatud torustikud ligi kümnel tänaval ja lõpetamisel on veel viis tänavat, mis teeb kokku juba enam kui kolmandiku kogu planeeritud käesoleva lepingu mahus paigaldatavast torustikust. Ehitustegevuse tempo on hea ja kui ette ei tule midagi ootamatut, siis lõpetatakse käimasoleva esimese etapi ehitustööd plaanipäraselt. Sellises suures mahus kaevetööd ja talvised külmad vaheldumas suladega ning käesoleva aasta rohke lumekate teevad kohati olukorra tänavatel päris hulluks. Saame aru, kui vahel on nurinat, aga enamalt jaolt on linnakodanikud ikkagi väga mõistvad ja saavad aru, et seda tööd ei saa ka tegemata jätta. Kannatame ära ühe talve tuleviku nimel. Tõrvast mitte kaugel asuvas Elvas valiti torutööd eelmise aasta teoks, kuigi need  tõid kaasa palju kannatusi.

 

Mida siis nüüd kinnistute valdajad, tulevased vee ja kanalisatsiooni tarbijad, peaksid talvisel ajal tegema? Maa on külmunud ja lund on aias rohkesti, liitumistorustiku kaevamine ei ole sellistes oludes mõistlik. Minu soovitus on, et mõelge läbi oma majasisene torustik - kellel on veel lahtine, kuhu rajada WC, vannituba, valamu; kellel on veel võimalus mõelda liitumispunktide asukoha muutmise peale. Need otsused tuleb teha vaid korra ja kogu eluks. Käige näitustel, uurige sugulaste käest, kellel on juba uued süsteemid olemas teistes linnades, küsige, mis hästi ja mis halvasti on saanud. Võiks varuda ka materjale, sest ega hinnad aina tõusevad.

 

Kohati on kuulda olnud, et linnakodanik huvitub ka tänavatel teostatavate tööde kvaliteedist. Tahetakse olla kindlad, et nende kodulinnas ehitatav saaks ikka kvaliteetne. Eelmises artiklis selgitasin torutööde teostamisele seatud piiranguid seoses miinustemperatuuriga. Täna selgitan kaevikute tagasitäite teostamise põhimõtteid ja talviseid iseärasusi. Kaevikute tagasitäiteks kasutatakse tänavatel mineraalset materjali, mis ei sisalda savi ega orgaanilisi osakesi, et pinnase külmumisel oleks ruumala muutus minimaalne. Meie oludes on selleks looduslik liiv. Kui kaevik on valmis ja kaeviku põhja toru paigaldatud, täidetakse kaevik liivaga, mida tihendatakse kihtide kaupa spetsiaalsete pinnase tihendamise mehhanismidega. Tihendamine on vajalik selleks, et hilisem loomulik pinnase vajumine oleks minimaalne. Arvestades meie kaevikuid, on loomulik vajumine kusagil paarkümmend sentimeetrit. Talvel, kui kaevikutesse täidetud liiv sisaldab külmunud veeosakesi, mis tihendamisel jäävad liivaosakeste vahele ja sulavad alles peale maapinna sulamist, võib vajumine olla veel mitu korda suurem. Sellepärast tekivad tänavatele peale kaevetööde teostamist ikka ja jälle lohud ning ehitaja käib neid täitmas ja silumas. Eriti hulluks läheb olukord kevadel, kui maapind hakkab sulama. Me ei pea aga selle pärast eriti muretsema, sest ka peale ehitustööde ja taastustööde vastuvõtmist vastutab ehitaja veel kaks aastat tänavakatete kvaliteedi eest.

 

Tänase jutu lõpuks tahan edastada sõnumi, et Kaarlimäe uue veetöötlusjaama projekt on valmis ja ehitusluba väljastatud. Ehitustöödega alustatakse kohe, kui kevad on saabunud ja maapind pisut tahenenud. Puhas joogivesi hakkab torustikes voolama paari kuu jooksul peale ehitustööde algust.

 

Tõrva Linnahoolduse Asutus

Projektijuht

Harri Vihalemm

5026286

harri@korbovek.ee