Info seisuga 13.12.2010

Veemajandusprojekti veerg

 

Jätkuvalt töötab Tõrva linna tänavatel neli torustike ehitusega tegelevat töögruppi. Valmis on ehitatud torustikud Kitse, Pika, Kalda, Veski, Välja ja Patküla tänavatel ning tööd käivad Karja, Kaarlimäe, Puiestee ja Koidu tänavatel. Ehitustegevus toimub paraja tempoga ja kui ette ei tule midagi ootamatut, siis lõpetatakse käimasoleva esimese etapi ehitustööd plaanipäraselt järgmise aasta sügiseks.

 

Kuna saabunud on ilus talv, siis on asjakohane pisut selgitada ka torustike ehitustööde teostamist talvistes tingimustes. Minu käest on linnakodanikud küsinud, et kas ikka tohib sellise külmaga ehitada. Ainuke piirang tehnilistes küsimustes on erinevate materjalide kasutamine ja paigaldamine teatud temperatuuridel, mis on ära määratud materjali tootja poolt. Ehitaja ei pea siin ise otsuseid tegema, mida teha võib, seda võib ja mida ei või, seda ei või. Tõrvas kasutatava kanalisatsioonitorustiku materjali puhul on piiranguks -20°C, veetorustiku materjalile otseselt temperatuuripiirangut kehtestatud ei ole, piiravaks teguriks on torustiku elektrikeevisliitmike tegemine, mida avatud kaevikus alla -10°C teha ei soovitata, tuleb kasutada telki. Kokkuvõttes on asi nii, et kuna meie kliimas võib ühe ööpäeva piires temperatuur kõikuda palju, siis planeerib ehitaja oma tegevuse selliselt, et ehitustöid päris seisma ei jäeta. Kui tööde teostamisel olla korrektne ja järgida kõiki tootjate juhiseid, siis materjalide kasutamise piirangutega saab hakkama, pigem hakkavad tõrkuma tehnika ja inimesed. Samas on ka tänavaid, kus on väga niiske ja ebastabiilse struktuuriga pinnas, mida saab kaevata ainult külmunult.

 

Külmal ajal kaevetööde tegemisega kaasneb veel ka see, et tagasitäide sisaldab palju jääosakesi ja need tänavad hakkavad maapinna sulamise ajal kevadel sisse vajuma. Ärge siis sellest kohkuge, siin rakenduvad loodusseadused. Selle teema juurde tuleme aga tagasi siis, kui aeg käes.   

 

Nüüd aga taaskord kõige olulisemast. Liitumispunkti lõpliku asukoha otsustamine ja vajadusel selle muutmine tuleb teha võimalikult varakult. Ehitaja tellib ära materjalid veel enne kui ehitustöid teie tänaval alustatakse ja kui tänavakaevu asukohta tuleb muuta, siis on hea, kui selle kaevu saaks juba tehases just sobiva valmistada.

 

Lõpetuseks pisut ka sellest, mida tähendab ehitustööde esimene etapp. Esimene etapp on see osa kogu veemajandusprojektist, millele on Euroopa Liit rahastamisotsuse juba teinud ja ehitustööde lepingud on sõlmitud ning tööd käivad. Selle mahus teostatakse torustike ehitustööd 46-l Tõrva linna tänaval, põhiliselt on tegemist uute torustike ehitusega ja uue liitumispunkti saavad ca 450 kinnistut. Esimese etapi mahus on ka uue reoveepuhasti ja joogiveejaama ehitus. Kogu ülejäänud tänavate torustike ehitus- ja rekonstrueerimistööd on planeeritud teostada täiendava rahastamisotsusega. Nimetame seda siis teiseks etapiks. Teise etapi rahastamise taotlus on meil esitatud oktoobris 2010. Täna toimub taotluse hindamine ja täiendamine, sellega tegelevad finantsistid ja juristid ning otsus peaks langetatama 2011. aasta veebruaris. Tõrva linna jaoks on tegemist väga suure projektiga ja enne otsuse langetamist on vaja kõik asjad läbi arvutada ja arutada. Kui rahastamise otsus tehakse, käivitame kohe hanked. Ehitustööd on planeeritud teostada aastatel 2011 kuni 2012.

 

Tõrva Linnahoolduse Asutus

Projektijuht

Harri Vihalemm

5026286

harri@korbovek.ee